HIVdigital hackathon
26.-28. august 2016 | Tallinn

Vaata videokokkuvõtet Vaata võitjaid

Miks osaleda?

Karikas

Auhinnafond
100 000€

Aju

Tasuta nõu kogenud ekspertidelt

Maakera

Aitad kaasa maailma paremaks muutmisele

Faktid

  • Maailmas on kokku ligi 40 miljonit HIV-positiivset inimest (UNAIDS 2016)
  • Aastate jooksul on Eestis HIV diagnoosi saanud üle 9000 inimese (Terviseamet 2016). Esimene HIV-positiivne inimene diagnoositi Eestis 1988
  • Epideemia ei näita taandumise märke – kolmandik uutest diagnoosidest on nakatunud viimase 3 kuu jooksul
  • HIV on Eestis piirkondlik – 91% uutest nakatunutest on diagnoositud Tallinnas ja Ida-Virumaal (Terviseamet 2016)
  • Eesti on uute nakatumiste poolest Euroopa Liidus 1. kohal – 24 uut nakatunut 100 000 elaniku kohta aastas (ECDC, WHO 2013)
  • Uute nakatumiste sagedus on Eestis 8 korda kõrgem kui Soomes (ECDC 2014)
  • Eestis ei ole suuremal osal HIV-positiivsetest viirus kontrolli all – vaid 19% HIV-positiivsetest ei anna viirust edasi (WHO 2014)
  • HIV ravi on ennetus – antiretroviirusravi vähendab edasinakatamise ohtu 96%

Konkursist

HIVdigital on HIV valdkonna probleemidele keskenduv digilahenduste konkurss. Selle eesmärk on algatada arutelu innovatsioonivõimalustest HIV valdkonnas, innustada uuenduslike lahendusideede genereerimist ning toetada neist parimate arendamist töötavateks ja kasulikeks rakendusteks.

Konkursi korraldajad on Tallinna Teaduspark Tehnopol poolt juhitud Eesti tervisetehnoloogia klaster Connected Health ja GlaxoSmithKline Eesti. Ettevõtmisele on toetust avaldanud Sotsiaalministeerium. Konkurssi rahastab ViiV Healthcare Positive Partnerships programmist.

Konkurss koosneb kolmest etapist ja kestab 12 kuud – juunist 2016 juunini 2017. Konkursi esimeses etapis toimub lahendusideede genereerimine, valideerimine ja kontseptsiooni arendamine. Ideid saab esitada kuni 14. augustini (k.a) 2016. a. Innovatsioonitalgud ehk hackathon esitatud ideede valideerimiseks ja edasiarendamiseks toimub 26-28. augustil Tallinnas. Teises etapis toimub parimatest ideedest prototüüpide loomine ning kolmandas etapis lahenduse testimine ja ettevalmistamine laiemaks rakendamiseks.

Konkursi 100 000 euro suurune auhinnafond läheb väljajagamisele kahes osas: esimese etapi lõpus parimatele ideedele prototüüpide tegemiseks kokku kuni 30 000 eurot ja teise etapi lõpus parimatele prototüüpidele lahenduse testimiseks kokku kuni 70 000 eurot.

14. juuni 2016

Ideekonkursi algus

14. august 2016

Ideede esitamise tähtaeg

25. august 2016

Innovatsioonitalgutele registreerimise tähtaeg

26-28. august 2016

Innovatsioonitalgud

Auhinnafond 30 000€

september-detsember 2016

Ideedest prototüüpide arendamine

detsember 2016

Parimate prototüüpide valimine

Auhinnafond 70 000€

jaanuar-juuni 2017

Prototüüpide testimine ja valmislahenduste arendamine

Juuni 2017

Tulemuste esitlemine

Osale

Ootame konkursile osalema kõiki, kellel on soov HIV valdkonna probleemide lahendamisesse panustada – kasutades selleks muuhulgas kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi.

Kutsume üles tehnoloogia arendajaid, (sotsiaalseid)ettevõtjaid, disainereid, ärijuhte, kommunikatsioonispetsialiste jt oma valdkonna professionaale, aga ka tudengeid. Tulge ja pange ennast proovile tehes midagi tähendusrikast!

Samuti julgustame konkursist osa võtma HIV valdkonna kõige suuremaid eksperte: patsiente ja nende esindajaid, praktikuid tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemist, HIV valdkonda läbi ja lõhki tundvaid ametnikke. Soovime, et lahendusi ei arendataks mitte teie jaoks, vaid koos teiega!

Osaleda saab kas esitades konkursile oma idee või liitudes hackathonil meeskondadega, kes otsivad täiendust.

Usume, et tuues kokku erinevate taustade ja kompetentsidega inimesed sünnivad sellest kooslusest tõeliselt innovatiivsed ideed ja kasulikud lahendused!

Tingimused

1.Üldisätted

HIVdigital on HIV valdkonna probleemidele keskenduv digilahenduste konkurss. Selle eesmärk on algatada arutelu innovatsioonivõimalustest HIV valdkonnas, innustada uuenduslike rakendusideede genereerimist ja toetada parimate ideede valmislahendusteks arendamist.

Konkursi korraldajad on SA Tallinna Teaduspark Tehnopol poolt juhitud Eesti tervisetehnoloogia klaster Connected Health ja GlaxoSmithKline Eesti OÜ. Ettevõtmisele on toetust avaldanud Sotsiaalministeerium.

Konkurssi rahastab ViiV Healthcare Positive Partnerships programmi kaudu.

2.Konkursi kirjeldus

Konkursi korraldamiseks on koduleht www.hivdigital.ee, kus avaldatakse konkurssi puudutav informatsioon, sh väljakutsed, osalemistingimused ja tähtajad, hindamiskriteeriumid, osalejad, žürii liikmed ja mentorid, auhinna saajad jmt teave. Samuti toimub kodulehe kaudu konkursile lahendusideede esitamine ja osalemissoovist teatamine.

Konkurss koosneb kolmest etapist ja kestab kokku 12 kuud, juunist 2016 kuni juunini 2017. Konkursi esimeses etapis toimub lahendusideede genereerimine ja kontseptsiooni arendamine, teises etapis prototüüpide loomine ning kolmandas etapis lahenduse testimine ja ettevalmistamine laiemaks rakendamiseks.

Konkursi täpsemad probleemipüstitused ehk HIV valdkonna väljakutsed, millele lahendusi oodatakse, avaldatakse konkursi kodulehel. Esitatud lahendusidee peab selgelt adresseerima ühte või mitut väljakutset, st olema suunatud seal kirjeldatud probleemide lahendamisele. Siiski võib lahendusideid esitada ka muudele HIV valdkonna probleemidele. Sel juhul otsustab edasipääsu žürii.

Konkursi 100 000 euro suurune auhinnafond läheb väljajagamisele kahes osas: esimese etapi lõpus parimatele ideedele prototüüpide tegemiseks kokku kuni 30 000 eurot ja teise etapi lõpus parimatele prototüüpidele lahenduse testimiseks kokku kuni 70 000 eurot.

Auhinnafondi jagamise otsused teeb žürii, kuhu kuuluvad HIV valdkonna ja tervisetehnoloogia eksperdid. Žürii hindab (idee)lahenduste juures oodatavat mõju, teostatavust, kasutatavust, skaleeritavust ja tegijate pühendumust. Hindamiskriteeriumite detailsem kirjeldus on avaldatud kodulehel. Žürii võib otsuse tegemisel küsida nõu täiendavatelt ekspertidelt. Žürii otsused on lõplikud ja ei kuulu vaidlustamisele.

3.Konkursil osalemine

Konkursil on võimalik osaleda nii ise lahendusideid välja pakkudes kui ka esitatud ideede edasiarendamises (hackathonil) osaledes.

Osalemiseks tuleb lahendusidee või hackathoni osalussoov esitada konkursi kodulehel oleva veebivormi kaudu.

Ideid esitama on oodatud nii indiviidid, indiviidide rühmad kui ka ettevõtted. Üks osaleja võib esitada ka mitu ideed.

Ideid saab esitada 14. juunist kuni 14. augustini (k.a) 2016. a.

Idee võib esitada kas eesti või inglise keeles.

Lahendusideega seotud autoriõigused ja muud intellektuaalomandi õigused jäävad idee esitajale.

Kui auhinna saaja lõpetab konkursi jooksul või peale seda idee edasiarendamise või rakendamise, on korraldajatel eesõigus lahendusega seotud autoriõiguse või muu intellektuaalomandi õiguse omandamiseks, tagades sellega omale õiguse lahendust rakendada.

Ideed esitades nõustub osaleja konkursi tingimustega ja annab ühtlasi konkursi korraldajatele õiguse esititatud andmete kasutamiseks, sh osalejaga konkursi teemal ühenduse võtmiseks, edastamiseks mentoritele ja žürii liikmetele ning avaldamiseks konkursi veebilehel, konkursiga seotud üritustel, meediakajastustes jm turundustegevuses.

Hackathonil osalemise soovi saab avaldada 14. juunist kuni 25. augustini (k.a) 2016. a. Korraldajad kinnitavad laekunud osalemissoove jooksvalt.

Konkursi järgmistes etappides ei ole konkursile enam siseneda võimalik.

4.Konkursi protsess esitatud ideest valmislahenduse arendamiseni

Tähtajaks laekunud lahendusideid hindab žürii, kes teeb otsuse, keda kutsuda hackathonile ideed esitlema ja edasi arendama. Otsusest teavitatakse osalejaid e-posti teel vähemalt 1 nädal enne hackathoni toimumist. Kutse saanud osalejad, kes hackathonile ei ilmu, ei saa konkursil osalemist jätkata.

Hackathon ehk innovatsioonitalgud on intensiivne pika nädalavahetuse vältav üritus meeskondade moodustamiseks ja ideede edasiarendamiseks. Hackathon toimub 26-28. august 2016. a. Tallinnas.

Hackathon lõpeb žürii poolt suurema potentsiaaliga ideede väljavalimisega ja otsuse tegemisega auhinnaraha jagamise osas. Auhinnafond esimeses etapis on kokku kuni 30 000 eurot. Rahalisele auhinnale lisandub tasuta ekspertnõu Tehnopoli kogenud mentoritelt ja konkursi korraldajate poolt kaasatud HIV valdkonna ekspertidelt (sh klinitsistid ja patsiendid).

Auhinnaraha saamise eelduseks selles etapis on lahenduse arendaja kinnitatud soov konkursi ajaraamides ideest prototüüp arendada.

Teine etapp kestab septembrist detsembrini 2016 ja selle jooksul toimub auhinna saanud ideede edasiarendamine prototüüpideks vastavalt osaleja poolt esitatud tegevus- ja eelarvekavale, mille täitmist jälgib SA Tallinna Teaduspark Tehnopol,
sõlmides selleks ka vastavasisulise lepingu. Lisaks korraldatakse arendajatele nii individuaalseid kui ka ühiseid mentorsessioone. Prototüüpide arendamise etapp lõpeb žüriile esitluste tegemisega. Žürii valib esitluste põhjal välja ühe või mitu suurema potentsiaaliga prototüüpi ja teeb otsuse auhinnaraha jagamise osas. Auhinnafond teises etapis on kokku kuni 70 000 eurot. Rahalisele auhinnale lisandub tasuta ekspertnõu mentoritelt, sh konkursi korraldajate poolt kaasatud HIV valdkonna ekspertidelt (sh klinitsistid ja patsiendid). Auhinna saanud lahenduste arendajatele antakse auhinnad üle avalikul sündmusel.

Auhinnaraha saamise eelduseks selles etapis on: a) ettevõtte loomine, juhul kui lahenduse arendajaks on siiani olnud indiviid või indiviidide rühm, b) kinnitatud soov konkursi ajaraamides prototüübist valmislahendus välja arendada.

Konkursi kolmas etapp kestab jaanuarist kuni juunini 2017. Selle aja jooksul toimub prototüüpide arendamine valmislahendusteks, sh testimine kasutajatega ja ettevalmistamine lahenduse skaleerimiseks. Tegevus toimub vastavalt osaleja poolt esitatud tegevus- ja eelarvekavale, mille täitmist jälgib SA Tallinna Teaduspark Tehnopol,
sõlmides selleks ka vastavasisulise lepingu. Lisaks korraldatakse arendajatele nii individuaalseid kui ka ühiseid mentorsessioone. Kolmanda etapi lõpuks valminud lahendusi tutvustatakse HIV valdkonna osapooltele ja avalikkusele juunis 2017.

5.Muud tingimused

Korraldajad jätavad endale õiguse teha muudatusi konkursi tähtaegades ja
osalevate ekspertide (žürii ja mentorid) koosseisus. Muudatustest antakse teada konkursi kodulehel.

Korraldajad ei kompenseeri osalejale ühtegi kulu ega kahju, mis tal on tekkinud seoses lahendusidee esitamisega ja konkursi erinevates etappides osalemisega.

Lahendusidee esitamisega kinnitab osaleja esitatud andmete õigsust, oma tahet konkursil osaleda ja oma nõusolekut konkursi tingimustega.

Hindamiskriteeriumid

Konkursi erinevates etappides hindab lahenduste kvaliteeti žürii kasutades selleks järgmisi kriteeriume:

1.Oodatav mõju

Konkursiga otsime uuenduslikke lahendusi HIV-positiivsete inimeste elukvaliteedi tõstmiseks. HIV-positiivsete inimeste ja valdkonna spetsialistide abiga oleme tuvastanud 4 väljakutset, millele keskendumist lahenduste arendajatelt eelkõige ootame. Hindame lahenduse potentsiaali väljakutse(te)le vastata ja valdkonna võtmenäitajaid (nt UNAIDS 90/90/90 eesmärk, sh HIV-positiivse diagnoosi saanud inimeste ravile ga sidumine ja nende ravisoostumus) parandada.

2.Teostatavus

Konkursi tulemusena ootame juuniks 2017 vähemalt ühte kasutatavat ja kasulikku digilahendust. Hindame lahenduse tõenäosust jõuda konkursi ajaraami arvestades ideest töötava lahenduse ja kestliku ärimudelini. Konkursile on osalema oodatud erinevates arenguetappides olevad kontseptsioonid (idee, prototüüp, teises valdkonnas või mujal rakendatud lahenduse kohandamine HIV valdkonda jne).

3.Kasutatavaus

Konkursi keskmes on HIV-positiivsed inimesed – täpsemalt oleme defineerinud kaks erinevate vajadustega sihtrühma – ja neid vahetult aitavad ja toetavad lähedased ning spetsialistid (arstid, õed, tugiisikud jt). Hindame, mil määral lahendus saab aru sihtrühma vajadustest ja sisaldab kasutaja-keskse disaini printsiipe.

4.Skaleeritavus

HIV ei ole probleem ainult Eesti jaoks, samuti ei erine HIV ravis esinevad probleemid kuigivõrd muude krooniliste haigustega seotud probleemidest. Hindame lahenduse Eestis rakendamise potentsiaali HIV valdkonnas laiemalt, lahenduse kohandatavust teistesse tervishoiu valdkondadesse (nt teised kroonilised haigused) aga ka lahenduse ärilist potentsiaali, sh ekspordivõimalusi teistesse riikidesse.

5.Tegijate pühendumus

Konkursi eesmärk ei ole pelgalt ideid genereerida, vaid ka parimatest ideedest töötavate ja jätkusuutliku ärimudeliga lahendusteni jõuda. Hindame meeskonna tahet idee arendamisesse ja rakendamisesse panustada, sh selle kestlikusse pärast konkurssi.

Esita idee

Osale hackathonil

  • *Nõutud väljad
  • Tehniline teave korraldajatele

  • Olen HIVdigital konkursil osalemise tingimusi lugenud ja osaledes nõustun tingimustega.*

Hackathon

Aeg: 26.-28. august Tallinn
Koht: Tehnopoli Startup Inkubaator Mäealuse 2/1
Töökeel: inglise keel

Kava:

Päev 1Reede, 26. august

  • 17:30 Saabumine, snäkid&joogid
  • 18:00 Avasõnad ja inspiratsioon
  • 19:00 Ideede esitlemine
  • 20:00 Tiimide moodustamine
  • 21:00 Arendusmaraton algab!
  • 00:00 Uksed suletakse

Päev 2Laupäev, 27. august

  • 8:00 Uksed avatakse
  • 9:00 Hommikusöök, arendustöö jätkub
  • 10:00 Kontrollpunkt #1
  • 10:30 Mentorid liiguvad ringi
  • 13:00 Lõuna
  • 13:45 Arendustöö tiimides jätkub
  • 16:00 Värskenduspaus
  • 16:30 Arendustöö tiimides jätkub
  • 18:00 Kontrollpunkt #2
  • 18:30 Mentorid liiguvad ringi
  • 20:00 Õhtusöök ja meelelahutus
  • 00:00 Uksed suletakse

Päev 3Pühapäev, 28. august

  • 8:00 Uksed avatakse
  • 9:00 Hommikusöök, arendustöö jätkub
  • 10:00 Kontrollpunkt #3
  • 10:30 Pitchimise koolitus ja tiimide nõustamine
  • 11:00 Pitchi ettevalmistamine
  • 12:30 Lõuna
  • 13:15 Pitchi ettevalmistamine
  • 15:00 Esitlused žüriile, snäkid&joogid
  • 17:00 Võitjate väljakuulutamine ja ühine tordisöömine
  • 19:00 Uksed suletakse

NB! Kava on esialgne ja korraldajad jätavad endale õiguse teha selles muudatusi.

Väljakutsed

Strateegilise disaini töötoas, kus osalesid valdkonna eksperdid ja HIV-positiivsed inimesed analüüsiti patsiendi tänast teenuse teekonda. Mitmete murekohtade hulgast sõeluti välja 4 võtmeteemat, millele lahendusi ootame. Lahenduste loomisel saad lähtuda kahest persoonast, Artur ja Maria, mis iseloomustavad erinevaid patsiendigruppe.

LAE ALLA VÄLJAKUTSED PDF-IS

1. Kuidas saaksime tõhusalt jagada teadmist haigusest ja sellega elamisest HIV-positiivse inimesega?

Teadlikkuse tõstmine haiguse iseloomust ja ennetusviisidest, kaasaegsetest ravivõimalustest ja mõjudest on oluline nii HIV-positiivsete inimeste kui ka teiste seksuaalselt aktiivsete inimeste seas. See, kuivõrd hea on HIV-positiivsete inimeste tervisekäitumine, sõltub nende teadlikkusest. HIV-positiivsetega töötavate spetsialistide hinnangul on osa patsientide arusaamine haigusest ja ravi iseloomust puudulik. Patsiendi terviseseisundi jälgimise ning ravimite väljastamise kõrvalt ei ole spetsialistil alati võimalik iga inimesega põhjalikku vesltust pidada, motivatsiooni ja tuge pakkuda. Iga HIV-positiivse inimese tervisekäitumine aga mõjutab seda, kas viiruse levik pidurdub või jätkub. Soovime, et HIV-positiivsed inimesed saaksid oma ravi- ja tugitiimilt neile vajaliku info hõlpsasti kätte, et teave oleks neile võimalikult atraktiivne ja arusaadadav. Otsime kommunikatsioonilahendust, mis aitab tervishoiutöötajal oma HIV-positiivsete patsientide terviseharidusega ajasäästlikumalt tegeleda. Ootame lahendusi HIV-positiivsetele inimestele erinevatest sihtgruppidest.

Probleem

  • Info edastamiseks kasutatakse ebaefektiivseid vahendeid, nt voldikud
  • Info uueneb kiiresti, pabermaterjalide väljaandmise ja levitamise portsess jääb teabe uuenemise kiirusele alla
  • Spetsialistid asendavad aja puuduse tõttu või muul põhjusel patsiendi nõustamise kirjalike infomaterjalidega ning ei veendu, kas patsient on nendest aru saanud või mitte
  • Patsiendid otsivad täiendavat teavet internetist, kus nad satuvad väga erineva kvaliteediga infole
  • Tervishoiutöötajatel pole harjumust ega head viisi patsiendide nõustamisel digitaalseid infokanaleid kasutada (nt välja kirjutada)

Vajadus

  • Tervishoiutöötaja saab jagada infot ja juhtnööre patsientidele personaalselt
  • Teave on erinevatele sihtgruppidele tehtud arusaadavaks, atraktiivseks ja meeldejäävaks (sh nt visualiseering, video, mängustamine vms)
  • Teave peab olema ajast ja kohast sõltumatult kättesaadav
  • Teavet edastatakse inimese profiilist lähtuvalt ning parima tulemuse saavutamiseks sõnumeid ja infoesitlust testitakse, tagasisidestatakse, parendadatakse

Visioon

Kõikide HIV-positiivsete inimeste teadlikkus haigusest ja ravi iseloomust on kõrge ning mõjutab positiivselt ravisoostumust.

Persoona Artur

Lootusetu tunne
Vanus: 32




Artur on 32 aastane. Tal pole püsivat elukohta, elab Jõhvis erinevate sõprade ja tuttavate pool. Ta elatub vargustest ja pensionist (u ~160 eur kuus). Artur on kaks korda vangis olnud. Varasemalt on tal olnud elukaaslasi, suhted perega on katkenud.

  • Alkoholism perekonnas, koduvägivald
  • Passiivsus, üldine lootusetustunne
  • Puudulik sotsiaalne taustsüsteem
  • Haridustee katkemine
  • Võimaluste puudumine huvide arendamiseks
  • Ebaregulaarne päevarütm
  • Kehv isiklik majandamisoskus

Persoona Maria

Aktiivne, aga ebakindel
Vanus: 42

Maria on 42 aastane. Tal on korter Tallinnas, kuid ta ajutiselt elab Pärnus. Maria töötab raamatupidajana.
Ta on lahutatud, kooselust on kaks täiskasvanud last.
Maria suhtleb oma vanemate ja teiste sugulastega tihedalt.

  • Psühholoogiline kohanemine HIViga väga raske
  • Vähene teadlikkus haigusest
  • Stigma, mis raskendab kohanemist
  • Uute lähisuhete loomise raskus

2. Kuidas saaksime tuua patsiendi ning ravi- ja tugitiimi ühte inforuumi ja jälgida inimese tervist terviklikult?

Kaasaegne tervishoid on tihe tiimitöö inimese, tema lähedaste ning erinevate spetsialistide vahel. Ühe HIV-positiivse inimesega töötavad mitmed spetsialistid erinevatest asutustest – infektsionist, infektsiooniõde, kogemusnõustaja, vaimse tervise spetsialistid, perearst, sotsiaaltöötaja jt. Praegu hinnatakse osapoolte- vahelist kommunikatsiooni pigem killustatuks kui väga heaks. Vajame lahendust, mille keskmes on patsient ja mis tooks patsiendi lähedased ja erinevates asutustes töötavad spetsialistid jagatud inforuumi. Soovime, et igal osapoolel oleks oma otsuste tegemiseks tarvilik info kättesaadav ning et raviplaani jälgimine oleks kõikide osapoolte jaoks lihtsam. See on eriti oluline madalama motivatsiooniga inimeste ravi järjepidevuse tagamiseks.
Ootame lahendusi HIV-positiivsetele inimestele erinevatest sihtgruppidest, nende lähedastele ning ravi ja tugitiimi liikmetele.

Probleem


  • Olemasolevad IT- lahendused on asutuse- ja aruandluskesksed, indiviidikeskne infovahetus ja andmete esitlus on nõrk (näiteks arstil tuleb patsiendist tervikpildi saamiseks läbi lugeda eelnevad haigusjuhtude kokkuvõtted)
  • IT-lahendused on head otsuste dokumenteerimiseks, patsiendikeskne ja tiimipõhine kommunikatsioon on välja arendamata
  • Pole ühtset inimese raviplaani jälgimise võimalust ega osapoolte tagasisidet. Suunav spetsialist ei tea, kas patsient jõuab järgmise spetsialistini (näiteks vanglast vabanedes jääb jälgimata, kas inimene läheb eriarsti juurde ja jätkab ravi või mitte)
  • Ravi suhtes madala motivatsiooniga inimesed kaovad ravi- ja tugitiimi vaateväljast, nende viimane eriarstivisiit ja ravivajadus ei ole nähtav teistele tervishoiutöötajatele (perearst, EMO jt)
  • Tervishoiutöötajad kasutavad visiitide järjepidevuse ja ravimite võtmise jälgimiseks kaustikuid ja excel`i-tabeleid. See töö on ajamahukas ning patsiendiga otsesuhtluseks jääb seetõttu vähem aega

Vajadus

  • Info peab liikuma koos inimesega
  • Hõlbustab kommunikatsiooni, mitte dokumenteerimist
  • Kõik ravi- ja tugitiimi liikmed peavad neile tarvilikule infole ligipääsema
  • Patsient ja tema lähedased on kaasatud osapooltena
  • Sõltuvalt osapoolte erinevast teabevajadusest on neil erinev ligipääs infole
  • Patsiendil peab olema võimalus kontrollida oma tervist puudutava teabe liikumist
  • Patsiendid, kelle ravis esineb pause, on ravi ja tugitiimile süsteemis lihtsalt nähtavad
  • Kaasab patsienti ja arendab vastutustunnet patsiendis

Visioon

Inimesel, tema lähedastel ning ravi- ja tugitiimil on tunne, et nad töötavad ühes ruumis koos, kuigi neil on erinev tööandja, asukoht ja tööaeg.

Persoona Artur

Lootusetu tunne
Vanus: 32




Artur on 32 aastane. Tal pole püsivat elukohta, elab Jõhvis erinevate sõprade ja tuttavate pool. Ta elatub vargustest ja pensionist (u ~160 eur kuus). Artur on kaks korda vangis olnud. Varasemalt on tal olnud elukaaslasi, suhted perega on katkenud.

  • Alkoholism perekonnas, koduvägivald
  • Passiivsus, üldine lootusetustunne
  • Puudulik sotsiaalne taustsüsteem
  • Haridustee katkemine
  • Võimaluste puudumine huvide arendamiseks
  • Ebaregulaarne päevarütm
  • Kehv isiklik majandamisoskus

Persoona Maria

Aktiivne, aga ebakindel
Vanus: 42

Maria on 42 aastane. Tal on korter Tallinnas, kuid ta ajutiselt elab Pärnus. Maria töötab raamatupidajana.
Ta on lahutatud, kooselust on kaks täiskasvanud last.
Maria suhtleb oma vanemate ja teiste sugulastega tihedalt.

  • Psühholoogiline kohanemine HIViga väga raske
  • Vähene teadlikkus haigusest
  • Stigma, mis raskendab kohanemist
  • Uute lähisuhete loomise raskus

3. Kuidas saaksime tõsta kehvema ravisoostumusega HIV-positiivsete inimeste motivatsiooni hoida ennast ja oma tervist?

HIV-positiivsete inimeste hulgas on väga erinevate harjumuste ja sotsiaalmajandusliku taustaga inimesi. Ravisoostumisega probleemid esinevad tihti just sotsiaalmajanduslikes raskustes olevatel inimestel, eriti nendel, kellel on sõltuvusprobleemid. Suur osa sõltlastest soovib mingil hetkel oma elu muuta, kuid nende motivatsioon on heitlik ning abivõimalusi ei ole kaugeltki piisavalt. Samuti ei ole nende tutvusringkonnas elumuutusteks vajalikke teejuhte ega ukseavajaid. Sõltlastel on tavapärasest madalamad toimetulekuoskused, neil napid eneseväärtuse tunnet ning usku sellesse, et teistmoodi elu on võimalik. Ka ümbritseb neid teiste negatiivne suhtumine. Nende eelnev elu sõltuvusega, millega on sageli kaasnenud ka korrarikkumised ning karistused, raskendab ametliku töö leidmist, eriti kõrge tööpuuduse olukorras. Ebastabiilne elurütm, vaesus, tõrjutus ja pikaaegne depressioon põhjustavad madalat motivatsiooni enda ja oma tervise eest hoolt kanda. Soovime lahendust, mis loob inimestes soovi enda ja oma tervise eest hoolitseda ning pakub neile selles tuge, vähendades nende isoleeritust. Väljakutse on suunatud suurte sotsiaalmajanduslike raskustega HIV-positiivsete inimeste aitamiseks.

Probleem


  • Madal enesehinnang
  • Napid sotsiaased oskused, oskamatus oma käitumist mõista
  • Töötus ja vähene haridus (keerulise isikliku ajaloo tõttu madal atraktiivsus tööandjate seas)
  • Kehv majandamisoskus, nö võlavangla, vaesus
– Ebastabiilne elurütm ja ebatervislikud harjumused (alkohol, narkootikumid)
  • Positiivse eeskuju puudus, sotsiaalne ring soodustab riskikäitumist
  • Tõrjutus, madal ühiskonda kaasatus (nt ei külastata perearsti, pole tervisekindlustust)

Vajadused

  • Viia kokku teiste inimestega ja näidata erinevaid elu- ja mõtteviise
  • Pakkuda tuge oma käitumise mõistmisel ning selle juhtimisel
  • Kasvatada inimeste eneseväärtuse tunnet, aidata tunda end kasulikuna, tõsta motivatsiooni eneseteostuseks
  • Soodustada stabiilset elurütmi, kujundada “prääniku” abil paremat tervisekäitumist
  • Luua positiivne väljavaade ja motivatsioon olla terve
  • Hoida inimest kaasatuna ühiskonnas ning tervishoiusüsteemis

Visioon

Kõik HIV-positiivsed inimesed hoolivad oma tervisest, jälgivad raviplaani ja on kaasatud ühiskonda.

Persoona Artur

Lootusetu tunne
Vanus: 32


Artur on 32 aastane. Tal pole püsivat elukohta, elab Jõhvis erinevate sõprade ja tuttavate pool. Ta elatub vargustest ja pensionist (u ~160 eur kuus). Artur on kaks korda vangis olnud. Varasemalt on tal olnud elukaaslasi, suhted perega on katkenud.

  • Alkoholism perekonnas, koduvägivald
  • Passiivsus, üldine lootusetustunne
  • Puudulik sotsiaalne taustsüsteem
  • Haridustee katkemine
  • Võimaluste puudumine huvide arendamiseks
  • Ebaregulaarne päevarütm
  • Kehv isiklik majandamisoskus

4. Kuidas saaksime HIV-positiivsetele inimestele neile sobival viisil tuge ja kindlustunnet pakkuda?

HIV diagnoos on inimestele alguses suur šokk ning haigusega kohanemiseks on vaja inimesel teiste toetust. Stigma tõttu räägitakse oma haigusest lähiringis vaid üksikutele ning on inimesi, kel ei pruugi olla piisavalt toetavat, haigusest teadlikku lähedast. Arstid ja õed proovivad inimesi suunata kogemusnõustaja ja psühholoogi juurde, kuid osa inimesi võib sellest abist keelduda, kuna psühholoogi juures käimist varjutab vaimsete tervise probleemide stigma ning kogemusnõustajate hulgast ei leita alati endale sobivat. Nii võib osa inimesi oma murega üksi jääda ning ravile ja oma tavapärastele toimetustele keskendumise asemel võib võimust võtta masendus. HIV-positiivsed inimesed kardavad näiteks diskrimineerimist tööandjate poolt ja nad on kimbatuses uute lähisuhete loomisel. Soovime lahendust, mis pakuks inimesele sobival ajal ja kohas temale sobival moel tuge ning võimalust omakorda ka teistele toeks olla. Ootame lahendusi HIV-positiivsetele inimestele erinevatest sihtgruppidest.

Probleem

  • Vaimse tervise probleemide stigma takistab psühholoogilise abi otsimist
  • Edukultus takistab inimesi muresid teistega jagamast ning abi otsimast
  • Nõustamine on ajas ja kohas piiratud. Kogemusnõustamine on kättesaadav vaid praegustele ja endistele narkootikume süstivatele HIV-positiivsetele inimestele

Vajadused

  • Võimalus saada abi asukohast ja kellaajast sõltumata
  • Inimesel on võimalus soovi korral jääda anonüümseks
  • Laiendada kogemusnõustajate valikut, arvestada erinevate kasutajagruppide vajadustega (näiteks töötud sõltased ja töötavad pereemad)
  • Võimalus vestelda teiste HIV-positiivsete inimestega, et üksteise kogemustest õppida ja üksteist toetada
  • Saada praktilisi nõuandeid erinevate elu- ja haiguse etappide jaoks (nt uute suhete loomine)
  • Nõustamine on kooskõlas ravijuhistega
  • Võimalus saada abi eesti ja vene keeles (teiste keelte lisamise võimalus)

Visioon

Ükski HIV-positiivne inimene ei ole oma murega üksi.

Persoona Artur

Lootusetu tunne
Vanus: 32


Artur on 32 aastane. Tal pole püsivat elukohta, elab Jõhvis erinevate sõprade ja tuttavate pool. Ta elatub vargustest ja pensionist (u ~160 eur kuus). Artur on kaks korda vangis olnud. Varasemalt on tal olnud elukaaslasi, suhted perega on katkenud.

  • Alkoholism perekonnas, koduvägivald
  • Passiivsus, üldine lootusetustunne
  • Puudulik sotsiaalne taustsüsteem
  • Haridustee katkemine
  • Võimaluste puudumine huvide arendamiseks
  • Ebaregulaarne päevarütm
  • Kehv isiklik majandamisoskus

Persoona Maria

Aktiivne, aga ebakindel
Vanus: 42

Maria on 42 aastane. Tal on korter Tallinnas, kuid ta ajutiselt elab Pärnus. Maria töötab raamatupidajana.
Ta on lahutatud, kooselust on kaks täiskasvanud last.
Maria suhtleb oma vanemate ja teiste sugulastega tihedalt.

  • Psühholoogiline kohanemine HIViga väga raske
  • Vähene teadlikkus haigusest
  • Stigma, mis raskendab kohanemist
  • Uute lähisuhete loomise raskus

Blogi

HIVdigital hackathon’i võitjad asuvad auhinnarahaga HIV valdkonda muutvaid digilahendusi välja töötama

Reede õhtust pühapäeva õhtuni Tallinna Teaduspargis Tehnopol toimunud HIVdigital hackathon tõi kokku üle 80 digilahenduste arendaja ja neid nõustava HIV-valdkonna asjatundja. 48-tunnise arendusmaratoni võitjateks tunnistas esinduslik žürii

lahendusideed LiveHIV, DigiScreen ja hINF. Konkursi selle etapi auhinnafond 30 000 eurot jaotati võitjate vahel vastavalt 6000, 12 000 ja 12 000 eurot. Auhinnaraha koos mentornõuga Tehnopoli ja nende poolt kaasatud HIV valdkonna kogenud ekspertidelt on mõeldud ideedest prototüüpide arendamiseks. Prototüüpideni jõudmiseks on võitjameeskondadel aega kolm kuud.

Võidu pälvinud lahendusideed on kõik suunatud HIV probleemide lahendamisele, kuid seda eri nurga alt.

LiveHIV idee on teha veebis kaasahaarav püsikampaania, et julgustada terveid täiskasvanud inimesi ennast regulaarselt testima ning positiivse vastuse korral suunata neid vajalike teenusteni. Kuna ravil olev HIV-positiivne elab tavalist igapäevaelu ja teisi ei nakata, näebki LiveHIV oma projekti põhipanust HIV nakatumise olulisel pidurdamisel heteroseksuaalses 35+ vanuserühmas. Alternatiivina anonüümses kabinetis kiirtesti tegemisele soovib LiveHIV.ee olla ka esimene ja operatiivseim allikas, kust hakkab alates novembri lõpust saama infot kodutestimise võimaluste kohta.

DigiScreen soovib automatiseerida HIV riskirühma leidmist. IT-lahendus aitab teiste haiguste kaudu välja selekteerida HIV riskirühma kuuluvad inimesed, et suunata nad võimalikult varakult testi tegema. Süsteem võtab aluseks HIV-ga koos esinevad haigused, nagu näiteks B ja C hepatiit, vöötohatis, seeninfektsioonid, korduvad kopsupõletikud, tuberkuloos jt ning aitab perearstil ja edaspidi ka teistel tervishoiutöötajatel teha valiku, kellele kiirtest teha.

hINF lahenduse eesmärk on mobiilirakendusega toetada raviplaani korrektselt järgivaid HIV-positiivseid patsiente, vähendades ambulatoorsete arstivisiitide vajadust, mis omakorda võimaldab probleemsematele ja uutele patsientidele rohkem tähelepanu pöörata. Mobiilirakenduse abil on võimalik endale leida ka kogemustega tugiisik.

„Olen valikuga väga rahul, sest näen nendes ideedes käegakatsutavat võimalust teha HIV-positiivsete inimeste igapäevaelu lihtsamaks ja võitlus HIV epideemia vastu tõhusamaks,” sõnas sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler ning žürii liige Ain Aaviksoo, „Soovin, et kõik tiimid jätkaksid sellel nädalavahetusel alustatut, kuna igas täna esitletud idees on potentsiaali ning aspekte, mida tasub edasi arendada. “

Võitjad peavad selle aasta lõpuks esitletud lahendusideest töötava prototüübini jõudma. Siis otsustab žürii uuesti, kellele jagada välja konkursi järgmise etapi 70 000 euro suurune auhinnafond lahenduse testimiseks ja juurutamiseks. Rahalisele auhinnale lisandub tasuta ekspertnõu Tehnopoli kogenud mentoritelt ja korraldajate poolt kaasatud HIV valdkonna ekspertidelt.

HIVdigital konkursi korraldajatele teadaolevalt on HIVdigital hackathon maailma esimene omasugune, mis on suunatud HIV-positiivsete inimeste heaolu parandamisele. „Selge fookuse ja erinevate turuosaliste kaasatuse korral sobib hackathon’i formaat suurepäraselt tervishoius innovatsiooni hoogustamiseks,“ kommenteeris hackathon’ilt saadud kogemust Connected Health klastri innovatsiooni valdkonna juht Kitty Kubo.

Täna algab Tallinnas maailma esimene HIV-positiivsete inimeste heaolu parandamisele pühenduv hackathon

Alates tänasest kuni pühapäevani toimub Tallinna Teaduspargis Tehnopol HIVdigital hackathon. See 48-tunnine arendusmaraton toob kokku üle 80 digilahenduste arendaja ja neid nõustava HIV-valdkonna asjatundja. Eesmärk on HIVdigital konkursile esitatud lahendusideedest interdistsiplinaarsete meeskondade jõu ja kogenud mentorite nõuga pühapäeva pealelõunaks kõige esmaste töötavate lahendusteni välja jõuda. Nende hulgast valib žürii välja parimad ja eraldab neile konkursi auhinnafondist kokku kuni 30 000 eurot prototüübi arendamiseks. Korraldajatele teadaolevalt on HIVdigital hackathon maailma esimene HIV-positiivsete inimeste heaolu parandamisele pühendunud hackathon.

 

„Hackathon on HIVdigital konkursi ideede genereerimise etapi haripunkt. Konkursile laekus 14 ideed, kuidas infotehnoloogia abil HIV-positiivste inimeste ja nendega töötavate spetsialistide vajadusi ja probleeme lahendada. Täna algava hackathon’i  käigus peavad need ideed valideeritud saama,“ sõnas Connected Health klastri innovatsioonivaldkonna juht Kitty Kubo. „Pikaks ühiseks nädalavahetuseks tuleb kokku üle 80 inimese nende hulgas  IT-arendajad, ettevõtjad, disainerid, ametnikud, meditsiinitöötajad, patsiendid ja nende esindajad jt. Pühapäeva õhtuks on väga esinduslik žürii valinud ühe või mitu kõige suurema potentsiaaliga  ideed, mille vahel läheb jagamisele 30 000 eurot.“

 

„Kui täna paistame me Euroopa ja ka maailma kaardil silma suure HIV levikuga, siis ma usun, et konkursiga HIVdigital saab Eesti olla eeskujuks paljudele teistele. Meie võimeid tugeva digiriigina peab üha rohkem saama ära kasutada oluliste sotsiaalsete probleemide lahendamisel nagu seda HIV epideemia Eestis on,“ lisas Kitty Kubo.  

 

GlaxoSmithKline Eesti OÜ esindaja Toomas Pruunsilla sõnul on HIVdigital konkursi  juhtmõtteks, et leitaks ja arendataks välja lahendused, mis aitaks päris inimeste päris probleeme lahendada. „Maailmas on UNAIDS andmeil kokku ligi 40 miljonit HIV-positiivset inimest, kellest suur osa ei tea, et nad on viiruse kandjad ja suur osa neist ei saa ka ravi. Eesti on uute nakatumiste poolest Euroopa Liidus 1. kohal – 24 uut nakatunut 100 000 elaniku kohta aastas ning suuremal osal HIV-positiivsetest ei ole viirus kontrolli all. Iga lahendus, mis meie ettevõtmisest sünnib, peab andma panuse epideemia peatamisele nii Eestis, kuid miks mitte ka maailmas,“ sõnas Toomas Pruunsild.

 

Konkursi HIVdigital 100 000 euro suurune auhinnafond läheb väljajagamisele kahes etapis. 26.–28. augustil Tallinnas toimuv hackathon lõpeb žürii poolt suurema potentsiaaliga ideede väljavalimisega ja otsuse tegemisega auhinnaraha jagamise osas. Auhinnafond on esimeses etapis kokku kuni 30 000 eurot. Rahalisele auhinnale lisandub tasuta ekspertnõu Tehnopoli kogenud mentoritelt ja korraldajate poolt kaasatud HIV valdkonna ekspertidelt. Auhinnaraha saamise eelduseks selles etapis on lahenduse arendaja kinnitatud soov konkursi ajaraamides ideest prototüüp arendada. Prototüüpidest omakorda valitakse 2016. aasta detsembris parim või parimad, millele eraldatakse valmislahenduste testimiseks ja arendamiseks kuni 70 000 eurot.

 

Konkursi žüriisse kuuluvad:

Külle Tärnov, Eesti tervisetehnoloogia klastri Connected Health tegevjuht

Ain Aaviksoo, Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler

Thom van Every, ViiV Healthcare innovatsiooniüksuse juht

Juta Kogan, Ida-Viru Keskhaigla ja Linda Kliiniku infektsioonist ja perearst

Aljona Kurbatova, Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja.

Kersti Kink, Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliiniku ambulatoorse osakonna juhataja ja infektsioonist

Anna Žakowicz, AIDS Healthcare Foundation’i Euroopa büroo asejuht

Niko Dedes, Kreeka HIV-positiivsete ühenduse Positive Voice asutaja ja president ning HIV-patsientide esindaja Euroopa tasandil

Konkursil HIVdigital hakkavad võistlema 14 digilahenduse ideed

Konkursile HIVdigital laekus tähtajaks 14 digilahenduse ideed, mis kõik on suunatud HIV valdkonna probleemide lahendamisele infotehnoloogia võimalusi kasutades. Ootame arendustiimidega liituma programmeerijaid, disainereid ja HIV asjatundjad.

„Teema spetsiifilisust ja puhkuste aega silmas pidades on ideekorje tulemus päris hea. Eriti positiivne on see, et ideid esitasid nii HIV valdkonna asjatundjad ise kui ka tehnoloogiaettevõtted,” kommenteeris laekunud ideid Connected Health klastri innovatsioonivaldkonna juht Kitty Kubo.

Ideekonkurss tipneb 26.-28. augustil toimuva hackathon’iga, mis on pika nädalavahetuse vältav ideede arendusmaraton meeskondade moodustamiseks ja lahenduste esmaseks prototüüpimiseks.

„Selleks, et ideedest saaksid praktilised lahendused, vajavad meeskonnad juurde nii neid, kes suudaksid idee infotehnoloogilises mõttes teostada kui ka neid, kellele lahendusi arendatakse ehk testkasutajaid. Sellepärast kutsume hackathon’ile arendusmeeskondadega liituma programmeerijaid ja disainereid. Tiimidele on nõu andma oodatud HIV-positiivsed, arstid, õed jt arendatavate lahenduste tulevased kasutajad,” lisas Kitty Kubo.   

Registreerimine hackathon’ile on avatud 25. augusti keskpäevani konkursi kodulehel www.hivdigital.ee. Kohtade arv on piiratud ja eelistame just eelnimetatud taustaga kandidaate.

Hackathon lõpeb žürii poolt suurema potentsiaaliga ideede väljavalimisega ja otsuse tegemisega auhinnaraha jagamise osas. Auhinnafond on esimeses etapis kokku kuni 30 000 eurot. Rahalisele auhinnale lisandub tasuta ekspertnõu Tehnopoli kogenud mentoritelt ja konkursi korraldajate poolt kaasatud HIV valdkonna ekspertidelt. Auhinnaraha saamise eelduseks selles etapis on lahenduse arendaja kinnitatud soov konkursi ajaraamides ideest prototüüp arendada.

„Loodame hackathon’il ideed valideeritud saada ja nende taha võimekad meeskonnad moodustada. Kui esitatud ideedest hackathon’i lõpuks 2-3 tükki järgmise arendusetapi vääriliseks osutuvad, oleme väga rahul,” avas Kitty Kubo korraldajate ootusi.

HIVdigital (hivdigital.ee) on HIV valdkonna probleemidele keskenduv digilahenduste konkurss. Selle eesmärk on algatada arutelu innovatsioonivõimalustest HIV valdkonnas, innustada uuenduslike lahendusideede genereerimist ning toetada neist parimate arendamist töötavateks ja kasulikeks rakendusteks. Võimalus konkursile lahendusideid esitada oli avatud 14. juunist kuni 14. augustini. Konkursi auhinnafond on kokku 100 000 eurot.

Konkursi korraldajad on Tallinna Teaduspark Tehnopol poolt juhitud Eesti tervisetehnoloogia klaster Connected Health ja GlaxoSmithKline Eesti. Partnerid on Sotsiaalministeerium, Linda Kliinik ja AIDS Healthcare Foundation. Konkurssi rahastab ViiV Healthcare Positive Partnerships programmist.

Lisainfo:

www.hivdigital.ee
Kitty Kubo
Connected Health klastri innovatsioonivaldkonna juht
Tallinna Teaduspark Tehnopol
Mob: 5565 4535
E-mail: kitty.kubo@tehnopol.ee

Teenusedisainer: nakkusõde unistab, et ta saaks teha õendustööd

HIVdigital konkursi arendajatele suunatud avaüritusel HIV valdkonna nelja probleemipüstitust tutvustanud teenusedisainer Maarja Mõtuse sõnul unistab nakkusõde sellest, et ta saaks teha õendustööd, mitte olla samaaegselt ka sekretär, logistik ja apteeker.

Patsientide teadlikkust pärsib HIV kohta käiva info edastamise viisi ebaefektiivsus, teatas Connected Health klaster. «Iga HIV-positiivse inimese tervisekäitumine mõjutab seda, kas viiruse levik pidurdub või jätkub. See, kuivõrd hea on HIV-positiivsete inimeste tervisekäitumine, sõltub nende teadlikkusest. Patsiendi terviseseisundi jälgimise ning ravimite väljastamise kõrvalt ei ole spetsialistil alati võimalik iga inimesega põhjalikku tervisehariduslikku vestlust pidada. Infektsiooniõel tuleb üle poole tööajast tegeleda ravimite väljastuse ning sellega seotud dokumenteerimise ja aruandlusega, mis jätab õele patsiendiga vahetuks suhtlemiseks vähem aega, » selgitas teenusedisainer Maarja Mõtus.

«HIV-positiivsete seas on eri taustaga inimesi – viirusekandjaid on kõigist ühiskonnakihtidest ja neile kõigile ühtse ja sobiliku infomaterjali koostamine on keeruline,» lisas Mõtus. «Peamised probleemid, mida võiks uute digirakendustega lahendada, algavad sellest, et täna edastatakse inimestele infot ebaefektiivselt. Näiteks on olemas infovoldikud, aga info vananeb seal kiirelt.»

Tema sõnul tuleks ravile kasuks, kui HIV-positiivsetel inimestel oleksid head teadmised oma haigusest ja ravi iseloomust. «See tähendab, et tervishoiutöötaja peab saama jagada infot ja juhtnööre patsientidele personaalselt, tema profiilist lähtuvalt, teave peab olema arusaadav, atraktiivne, meeldejääv ja kättesaadav sõltumata ajast ja kohast,» selgitas Mõtus.

Konkursil osalejatelt oodatakse lahendusideid neljale HIV valdkonna väljakutsele. Esimene neist on vajadus teha HIV-positiivsetele inimestele haiguse kohta teave arusaadaval ja meeldejääval kujul kättesaadavaks. Teiseks väljakutseks on vajadus pakkuda patsientidele tuge ja nõustamist neile sobival viisil. Samuti otsitakse lahendusi ravi- ja tugitiimi vahelise koostöö ja infovahetuse parendamiseks, mis aitaks jälgida inimese tervist terviklikult. Neljas väljakutse on vajadus tõsta halva ravisoostumusega patsientide motivatsiooni hoida oma tervist ja järgida ettenähtud ravi.

Väljakutsed kaardistati HIV valdkonna osapoolte abiga lähtudes HIV-positiivse inimese ja temaga vahetult tegelevate tervishoiutöötajate vajadustest. Vajadusi aitasid kaardistada ka patsiendid ise, mis annab kindlustunde, et tegemist on eluliste vajadustega.

HIVdigital 100 000 euro suurune auhinnafond digilahenduste arendamiseks läheb väljajagamisele kahes etapis. Ideekonkurss tipneb 26.–28. augustil Tallinnas toimuva HIVdigital hackathon’iga, kust parimatena väljujate vahel jagatakse kuni 30 000 eurot, mis on mõeldud lahenduste prototüüpimiseks. Prototüüpidest omakorda valitakse detsembris 2016 parim või parimad, kellele eraldatakse valmislahenduste testimiseks ja arendamiseks kuni 70 000 eurot.

HIVdigital on HIV valdkonna probleemidele keskenduv digilahenduste konkurss. Selle eesmärk on algatada arutelu innovatsioonivõimalustest HIV valdkonnas, innustada uuenduslike rakendusideede genereerimist ja toetada parimate ideede valmislahendusteks arendamist. Konkursi korraldajad on SA Tallinna Teaduspark Tehnopol poolt juhitud Eesti tervisetehnoloogia klaster Connected Health ja GlaxoSmithKline Eesti OÜ. Konkurssi rahastab ViiV Healthcare Positive.

Allikas: Postimees, 16.06.2016

Digilahenduste konkursil HIVdigital otsitakse ideid 100 000 eurose auhinnafondiga

Projekti HIVdigital raames otsitakse ideid HIV-positiivsete inimeste heaolu tõstvate digilahenduste väljatöötamiseks. Ideekonkursi auhinnafond on 100 000 eurot. Peamised väljakutsed, milles kirjeldatud probleemidele lahendusi oodatakse, sõeluti välja koostöös HIV valdkonna osapooltega. Ideid saab esitada kodulehe www.hivdigital.ee kaudu järgneva kahe kuu jooksul kuni 14. augustini 2016 (k.a).

Konkurssi avades lausus sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo, et loodab konkursi raames sündivat lahendust, mis toob kaasa olulise muudatuse, mitte ei lahenda mingit üldist või tehnilist laadi ministeeriumi probleemi, vaid päris inimese elulist probleemi. Asekantsleri sõnul on HIV täna krooniline haigus nagu iga teine. Maailmas on ca 35 miljonit HIV+ diagnoosiga inimest, kellest umbes kolmandik ei tea, et neil see on. Samal ajal ei saa ülejäänutest väga suur osa ravi. “Selle projekti raames toodet või teenust arendades, peame me silme ees hoidma seda, etotsime lahendusi inimestele. Ma usun sellesse projekti,“ lisas Aaviksoo.

Probleemid ja vajadused on kaardistatud koos patsientidega

„Mul on suur lootus, et see koostööprojekt loob midagi, mis on tõepoolest vajalik HIV-positiivsetele inimestele ning kuna me oleme praeguseks probleemid ja vajadused kaardistanud just koos patsientidega, siis ma olen kindel, et oleme õigel teel,“ ütles konkurssi tehnoloogiaettevõtetele tutvustanud üritusel GlaxoSmithKline Eesti OÜ esindajaToomas Pruunsild . „Proovime koostöös Connected Health klastriga leida Eestist häid ideid, mille baasilt luua lahendus, mis aitab tõsta HIV-positiivse patsiendi elukvaliteeti – näiteks suurendab koostööd patsiendi ja ravi- ning tugimeeskonna vahel või tõstab ravisoostumust.“

Aasta pärast vähemalt 1 töötav digilahendus

„Meie ootus on, et projekti lõpuks juunis 2017 on sündinud vähemalt üks kasulik ja töötav HIV valdkonna digilahendus, mille kasutamisvõimalused ei pruugi sugugi piirduda Eesti või HIV valdkonnaga,“ selgitas Connected Health klastri innovatsioonivaldkonna juht Kitty Kubo. „Eesti on maailmale tuntud edumeelse IT- ja start-up-riigina. Projektiga HIVdigital saame mobiliseerida oma tugevuse digialal ja aidata kaasa ühe suure probleemi lahendamisele kodus, aga miks mitte ka kaugemal.“

Konkursi 100 000 euro suurune auhinnafond läheb väljajagamisele kahes etapis. Ideekonkurss tipneb 26.–28. augustil Tallinnas toimuva HIVdigital hackathon’iga, kust parimatena väljujate vahel jagatakse kuni 30 000 eurot, mis on mõeldud lahenduste prototüüpimiseks. Prototüüpidest omakorda valitakse detsembris 2016 parim või parimad, kellele eraldatakse valmislahenduste testimiseks ja arendamiseks kuni 70 000 eurot.

Ideid saab esitada 14. augustini (k.a) kodulehe hivdigital.ee kaudu. Sellelt lehelt leiab ka konkursil osalemise tingimused koos täpsemate probleemipüstitusega.

HIVdigital (hivdigital.ee) on HIV valdkonna probleemidele keskenduv digilahenduste konkurss. Selle eesmärk on algatada arutelu innovatsioonivõimalustest HIV valdkonnas, innustada uuenduslike rakendusideede genereerimist ja toetada parimate ideede valmislahendusteks arendamist. Konkursi korraldajad on SA Tallinna Teaduspark Tehnopol poolt juhitud Eesti tervisetehnoloogia klaster Connected Health ja GlaxoSmithKline Eesti OÜ.

Konkurssi rahastab ViiV Healthcare Positive Partnerships programmi kaudu.

Allikas: ITuudised, 16.06.2016

Prof Irja Lutsar: Eestis ei jõua HIV diagnoosi saanud õigeaegselt arsti juurde

Prof Irja Lutsar rääkis täna projekti HIVdigital töötoas, et HIV teste tehakse palju – skriininguid tehakse näiteks doonoritele ja rasedatele, kuid Eesti probleem on pigem see, et õiged inimesed ei saa testitud ning haiged ei jõua arsti juurde.  

HIVdigital on Eesti tervisetehnoloogia klastri Connected Health ja GlaxoSmithKline ühisprojekt, mille eesmärk on anda hoogu digilahenduste väljatöötamisele, mis lihtsustaksid HIV+ inimeste ligipääsu arstiabile ja aitaksid kaasa nende ravisoostumusele.

„HIV haigestumine langeb, kuid epideemia pole kontrolli all,“ ütles Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor dr Irja Lutsar. „Suur probleem Eesti jaoks on see, et haiged ei jõua õigeaegselt arsti juurde – nad saavad diagnoosi, aga ei jõua arsti juurde. Me ei tea täpselt selle põhjusi, kuid kindlasti ei ole selle põhjus arstiabi kättesaamatus. Arstiabi on Eestis väga hästi kättesaadav. Teine suur probleem on aga see, et õiged inimesed ei saa testitud. Palju teste tehakse doonoritele ja nt rasedatele, kuid võib-olla peaksime paremini defineerima grupid, keda testida.“

„Nii nagu juba on öeldud, läheb HIV üha rohkem ja rohkem heteroseksuaalsete sekka ja seda just naiste hulgas. Samuti saab öelda, et HIV-ga nakatumine liigub üha vanematesse vanuserühmadesse. Meeste hulgas alla 20aastaseid sisuliselt ei ole, naiste hulgas väike hulk on. Mediaanvanus diagnoosimisel tõuseb pidevalt,“ rääkis dr Irja Lutsar.

„Eestis käib 15–20% diagnoosi saanud inimestest ainult ühe korra arsti juures, ülejäänud käivad stabiilselt. UNAIDS 90/90/90 eesmärgi selle osa saavutamiseks, et 90% diagnoosi saanutest käiks ravil, on meile üsna raskesti saavutatav. Näiteks Šveitsis, kus ravil on ca 86% haigetest, on samuti raskusi 90% jõudmisega,“ lisas Irja Lutsar.

Töötoa tulemusena selguvad HIV+ valdkonna olulisemad probleemid, mis on projektis sisendiks järgmisele sammule – HIV+ teemalisele digilahenduste ideekonkursile. Ideekonkurss kuulutatakse välja juuni lõpus, selle auhinnafond on 100 000 eurot.

Projekti HIVdigital rahastatakse programmist Positive Partnerships, mille on ellu kutsunud ViiV Healthcare (https://www.viivhealthcare.com/) – globaalne ettevõte, mille eesmärk on HIV+ inimeste elukvaliteedi parandamine. Programmi eesmärk on suunata ressursse efektiivsemate lahenduste väljatöötamisse ja HIV+ patsientidele mõeldud teenuste arendamisele. Kokku esitasid programmikonkursile oma ideid 22 riiki üle maailma ning Eesti koos Itaalia, Hispaania, UK, Kanada ja Brasiiliaga osutusid valituks. Eesti projekt HIV Digital hinnati kõikide osalenute seas parimaks.

Eesti otsib digilahendusi HIV-positiivsete inimeste heaolu tõstmiseks

Eesti tervisetehnoloogia klaster Connected Health ja GlaxoSmithKline Eesti hakkavad ellu viima projekti HIVdigital. Projekti eesmärk on anda hoogu digilahenduste väljatöötamisele, mis lihtsustaksid HIV+ inimeste ligipääsu arstiabile ja aitaksid kaasa nende ravisoostumusele. Projekti rahastab ViiV Healthcare ja toetust on avaldanud Sotsiaalministeerium.

„ViiV Healthcare on üleilmne HIV-le keskendunud ettevõte, mis hindas Eesti projekti kõige paremaks ja eraldas suure summa raha, et saaksime Eesti tehnoloogiasektorit kaasates arendada HIV probleemidele innovatiivseid lahendusi,“ ütles GlaxoSmithKline Eesti OÜ esindaja Toomas Pruunsild. „Järgmiseks suveks, projekti lõpuks, ootame tulemusena vähemalt ühte uuenduslikku lahendust, mis tõesti aitab kaasa HIV+ patsiendi elukvaliteedi tõstmisele – näiteks lihtsustab ligipääsu arstiabile või tõstab ravisoostumust. Mis see täpselt on, selgub koostöös kõikide osapooltega, seejuures on võtmetähtsustega just HIV+ inimeste enda soovid ja vajadused.“

„Loodame, et väljapandud 100 000 euro suurune auhinnafond parimate lahenduste testimiseks ja väljaarendamiseks koos võimalusega saada arendusprotsessis igakülgset ekspertnõu toob juuni keskel väljakuulutatavale ideekonkursile rohkesti asjalikke osalejaid,” sõnas Teaduspargi Tehnopol poolt eestveetava Connected Health klastri innovatsioonivaldkonna juht Kitty Kubo.

Selleks, et loodavad digilahendused HIV+ patsientide ja nendega vahetult tegelevate tervishoiu- jt spetsialistide tegelikele vajadustele vastaksid, koostavad HIV valdkonna osapooled mai viimastel päevadel toimuvas strateegilise disaini töötoas ideekonkursile probleemipüstituse.

„Oleme kokku kutsunud kõik HIV valdkonna osapooled – arstid, õed, nõustajad, sotsiaaltöötajad, patsiendid, ametnikud jt – et üheskoos selgitada välja just need probleemid patsiendi teenuste teekonnal, mida oleks võimalik digilahenduste kaudu leevendada. HIV teema vajab kompleksset lähenemist, sest süsteemis on erinevaid osasid, mis tervikuna koos peavad toimima, väga palju. Strateegilise disaini kasutamine võimaldab seda suurt pilti näha ja läheneda probleemistikule just HIV+ inimese vaatenurgast,“ selgitas Kitty Kubo.

Projektile toetust avaldanud Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo sõnul on HIV teema Vabariigi Valitsuse prioriteet ja innovatsioonialane koostöö erasektoriga on igati tervitatav. „Head ideed ei sünni ainult riigi peas. Liigume kiiremini edasi era- ja avaliku sektori koostöös. Peame looma keskkonna, et väärt ideed teoks saaks ja HIVdigital on hea näide, kuidas seda teha,” lisas Ain Aaviksoo.

Projekti HIVdigital rahastatakse programmist Positive Partnerships, mille on ellu kutsunud ViiV Healthcare (https://www.viivhealthcare.com/) – globaalne ettevõte, mille eesmärk on HIV+ inimeste elukvaliteedi parandamine. Programmiga suunatakse ressursse efektiivsemate lahenduste väljatöötamisse ja HIV+ patsientidele mõeldud teenuste arendamisele. Kokku esitasid konkursile oma ideid 22 riiki üle maailma ning Eesti koos Itaalia, Hispaania, UK, Kanada ja Brasiiliaga osutusid valituks. Eesti projekt HIVdigital hinnati kõikide osalenute seas parimaks.

Kõik uudised

Eksperdid

Žürii, Mentor
Külle Tärnov
Külle Tärnov

Külle Tärnov

Connected Health klaster

Külle Tärnov juhib Tallinna Teaduspargis Tehnopol äriarendust ja koostööd tervisetehnoloogiate vallas. Ta on Eesti tervisetehnoloogia ettevõtteid koondava ja ökosüsteemi arendava klastri Connected Health algataja ja eestvedaja. Külle nõustab igapäevaselt tervisetehnoloogia start-up ettevõtteid aidates neil kasvada ja välisturgudele laieneda. Seda tegevust toetab kuulumine rahvusvahelistesse võrgustikesse European Connected Health Alliance ja ScanBalt. HIVdigital on Külle arvates võimalus aidata ettevõtetel turule tulla uute toodetega, mis pole mitte ainult innovaatilised, vaid aitavad ka muuta maailma paremaks ja tervemaks. On suurepärane anda oma panus selle õnnestumiseks.

Žürii, Mentor
Ain Aaviksoo
Ain Aaviksoo

Ain Aaviksoo

Sotsiaalministeerium

Arstiharidusega Ain Aaviksoo orkestreerib Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantslerina digipööret Eesti tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonnas tervikuna. Ta on hiljuti vedanud eest kahe Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidu saanud strateegilise plaani - Eesti e-tervise strateegia ja Eesti personaalmeditsiini programmi - väljatöötamist. Ain on varasemalt töötanud arsti, riigiametniku, konsultandi, lektori, poliitikauuringute mõttekoja Praxis analüütiku ja juhina ning tervisetehnoloogia ettevõtjana. Lai kogemustepagas on teinud temast oodatud esineja e-riigi ja tervisepoliitika alastel rahvusvahelistel üritustel. Ain usub, et head ideed ei sünni ainult riigi peas - kiiremini edasi liikumiseks on vaja era- ja avaliku sektori koostööd. HIVdigital’i peab ta selles osas teerajajaks ja väärt eeskujuks.

Žürii, Mentor
Thom Van Every
Thom Van Every

Thom Van Every

ViiV Healthcare

Thom Van Every on meditsiiniharidusega (günekoloogia, sünnitusabi, seksuaaltervis) ettevõtja, kes on rajanud mitmeid tervisetehnoloogia start-up ettevõtteid. Ta on tegev ettevõttes Lemonaid Health ja väljunud ettevõtetest nagu PatientChoice and DrThom. Thomi peetakse Ühendkuningriigis telemeditsiiniteenuste rakendamise pioneeriks, DrThom oli esimene reguleeritud online kliinik Suurbritannias. Samuti tuli ta esimesena turule tänaseks laialt levinud HIV kodutestimise teenusega. Thom’i töökogemus katab kogu tervishoiu väärtusahelat: ta on olnud arst, rahastaja, tervishoiuteenuse osutaja ja ravimifirma meditsiinidirektor. Hetkel tegutseb ta HIV valdkonnale spetsialiseerunud üleilmse farmaatsiaettevõtte ViiV digitaalse innovatsiooni direktorina. Ta on väga huvitatud tervisesüsteemi parandavatest murrangulistest innovatsioonidest ja usub, et konkurss HIVdigital pakub selliste arenduste tärkamiseks head pinnast.

Žürii, Mentor
Juta Kogan
Juta Kogan

Juta Kogan

Infektsionist ja perearst

Dr Juta Kogan tegutseb arstina Ida-Virumaal, Eesti HIV epideemia epitsentris. Lisaks oma perearstipraksisele Toilas töötab ta infektsionistina Ida-Viru Keskhaiglas ja Linda Kliinikus, mis on 2015. aastal asutatud HIV-positiivsetele spetsialiseerunud erakliinik Narvas. Samuti on Dr Kogan aastaid tegelenud HIV-positiivsete kinnipeetavatega Viru vanglas. Tema juures käib ravil kokku pea 500 HIV-positiivset patsienti, neist valdav osa kõneleb vene keelt ja omab ka narkoprobleeme. Dr Kogan usub, et IT-lahendustel on potentsiaali muuta tema patsientide ravi tõhusamaks ja teenust tervikuna kasutajasõbralikumaks ning ta soovib sellistele arendustele oma teadmiste ja kogemuste pagasiga igati abiks olla.

Žürii, Mentor
Aljona Kurbatova
Aljona Kurbatova

Aljona Kurbatova

Tervise Arengu Instituut

Aljona Kurbatova on Tervise Arengu Instituudi (TAI) nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja. TAI vastutab Eestis narkomaania ja HIV poliitika elluviimise eest ning viib samuti ellu riiklikke ja rahvusvahelisi koostööprojekte. Näiteks arendab ning rahastab TAI vabatahtliku HIV nõustamise ja testimise teenust, sõltlastele (sh HIV-positiivsetele sõltlastele) suunatud kahjude vähendamise teenuseid, HIV-positiivsetele suunatud nõustamisteenuseid jpm. Aljona töötab rahvatervise valdkonnas alates 2002. aastast ning HIV teemadega on ta töötanud üle kümne aasta. Aljonat innustab konkursil HIVdigital kaasa löömast võimalus leida uusi lahendusi, mille abil muuta HIV-positiivsetele inimestele vajalikud abiteenused neile kättesaadavamaks ning seeläbi parandada nende elukvaliteeti.

Žürii, Mentor
Nikos Dedes
Nikos Dedes

Nikos Dedes

Positive Voice

Nikos Dedes on Kreeka HIV-positiivsete ühenduse Positive Voice asjutaja ja president. Ta on olnud Euroopa Ravimiameti Patient and Consumer Commission’i koordinaator ning Euroopa peamise patsiendiorganisatsiooni European AIDS Treatment Group’i (EATG) president. Praegusel ajal Ateenas tegutsev Nikos on sündinud ja üles kasvanud Thessalonikis. Enne HIV/AIDS aktivistina tegutsema hakkamist õppis ta filmindust. Ta reisib tihti rahvusvahelistele HIV/AIDS teemalistele konverentsidele üle maailma.

Infotehnoloogia (IT) on juba loonud lahendusi ja meediume, mis on muutnud seda, kuidas inimesed õpivad, suhtlevad ja seostuvad. Nikos on veendunud, et IT roll kasvab ka tervishoius, nii tarbijatele suunatud lahenduste kui ka poliitikates ja sekkumismeetmetes ning et patsiendid peavad olema selle arengu eesliinil.

Žürii
Anna Žakowicz
Anna Žakowicz

Anna Žakowicz

AIDS Healthcare Foundation

Anna Žakowicz on AIDS Healthcare Foundation’i Euroopa büroo asejuht ja programmide direktor.

Mentor
Priit Kruus
Priit Kruus

Priit Kruus

Tervisetehnoloogia innovaator

Priit Kruus on uudset teledermatoloogia lahendust arendava tervisetehnoloogia idufirma Dermtest tegevjuht ja digitervise ekspert. Tal on 8 aastat avaliku- ja erasektori kogemust tervisesüsteemi analüüsi ja juhtimise alal. HIV on kompleksne haigus, mille vastu võitlemiseks on tarvis erinevate tervisesüsteemi osade koordineeritud koostööd. Priit usub, et Dermtesti kogemus nahavähi vastu võitlemisel on kasutatav ka efektiivsemate ravi- ja ennetuslahenduste disainimiseks HIV valdkonnas. Kusjuures eesmärk ei saa olla väiksem, kui HIV-ga seotud surmade ja leviku vähendamine 100%.

Mentor
Kersti Kink
Kersti Kink

Kersti Kink

Infektsionist

Dr Kersti Kink töötab Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus, mis on suurim nakkushaiguste raviga tegelev keskus Eestis. HIV-positiivsetele osutatavate teenuste kvaliteedilt on kliinik Euroopa tasemel. 2492-st kliinikus arvel olevast HIV-positiivsest patsiendist on ARV ravil 1601 (2016 a. juuni seisuga). Dr Kink on suurte kogemustega infektsionist – ta on kliinikus töötanud juba 30 aastat ja praegusel ajal juhib ta nakkuskliiniku ambulatoorset osakonda. Tema nimistus on 352 patsienti, sh 23 Eestis sündinud HIV-positiivset last. Dr Kink’i motiveerib HIVdigital konkurssi panustama soov enda jaoks olulises teemas uudsete lahenduste tekkimisele abiks olla.

Mentor
Jekaterina Smirnova
Jekaterina Smirnova

Jekaterina Smirnova

Eesti HIV-positiivsete Võrgustik

Jekaterinal on arvestatav kogemus HIV-positiivsete inimestega töötamises. Juba 6 aastat on ta viinud läbi individuaal- ja grupinõustamisi, et aidata neil inimestel lahendada sotsiaalprobleeme, enda olukorda aktsepteerida ning uuesti kohaneda tänapäevase ühiskonnaga. Praegusel ajal töötab Jekaterina Eesti HIV-positiivsete võrgustiku psühho-sotsiaalse toe koordinaatorina. Tal on hea ülevaade praktilistest probleemidest, millega HIV-positiivsed inimesed kokku puutuvad ja kuidas saab neid keerulisi olukordi leevendada või lahendada. Katja loodab, et tema teadmised ja kogemused aitavad HIVdigital konkursil osalevaid arendajaid valdkonna vajadusi mõista ja lahenduste väljatöötamisel arvestada.

Mentor
Jelena Antonova
Jelena Antonova

Jelena Antonova

Eesti HIV-positiivsete Võrgustik

Jelena Antonova on Eesti HIV-positiivsete võrgustiku ravisoostumuse juht ja kogemusnõustaja. MTÜ HIV-positiivsete võrgustik on HIV-positiivsete inimeste tugiorganisatsioon Eestis. Jelena otsustas konkursil HIVdigital osaleda soovist anda oma panus HIV epideemia seljatamisse. Tema kogemusel takistavad HIV-iga seotud stigma ja diskrimineerimine oluliselt HIV ravi ja ennetust. HIV probleemistik on Jelenale tuttav kui patsiendile ja kui tugiteenuse esindajale. Ta usub, et selle kogemuse jagamine HIVdigital konkursil saab aidata ka digilahenduste väljatöötajaid.

Mentor
Madis Tiik
Madis Tiik

Madis Tiik

Perearst ja e-tervise innovator

Madis Tiik on tegutsev perearst, ettevõtja, e-tervise innovator ja evangelist. Tal on olnud õnn olla oluliste e-tervise arengute käivitamise juures nii Eestis kui ka Soomes. Varasemalt Eesti E-Tervise Sihtasutuse juhina töötanud Madis on viimastel aastatel tegutsenud tervisetehnoloogia nõunikuna Soome innovatsioonifondis Sitra. Tervisetehnoloogia eesliiniga hästi kursis oleva inimesena on ta oodatud inspiratsiooniesineja maailma startup ürituste lavadel. Ise käib Madis inspiratsiooni ammutamas Dr Eric Topol’i juures Scripps Translational Science Institute’is Ameerika Ühendriikides. Madis on veendunud, et uued tehnoloogilised lahendused ei sobitu tänasesse tervishoiusüsteemi ja seepärast töötab ise innukalt süsteemi muutmise nimel. Näiteks on ta Soomes piloteeritava virtuaalkliiniku üks eestvedajatest.

Mentor
Tamara Dmitrijeva
Tamara Dmitrijeva

Tamara Dmitrijeva

Vanemõde

Tamara Dmitrijeva on vanemõde Linda Kliinikus, mis on HIV-positiivsetele spetsialiseerunud erakliinik Narvas. Tal on 20-aastane meditsiinivaldkonna kogemus Ida-Viru Keskhaigla uroloogia, onkoloogia, kirurgia ja erakorralise meditsiini osakondadest. Linda Kliinikus on Tamara töötanud alates 2013. aastast. Tema igapäevatöö hulka kuulub ravimite väljastamine ja ravi jälgimine ning klientide nõustamine nii ravi alguses kui ka hiljem, selleks, et ravisoostumust tõsta. HIVdigital konkursil soovib Tamara jagada oma kogemust, arutada olulisi probleeme ja saada arendajatelt infot uute lahenduste kohta, mida oleks võimalik hiljem oma töös rakendada.

Mentor
Kristi Hakkaja
Kristi Hakkaja

Kristi Hakkaja

Tervisetehnoloogia idufirma asutaja

Kristi on tervisetehnoloogia iduettevõtte HealthDiary asutaja ja tegevjuht. Üle nelja aasta on ta vedanud eest tiimi, mis kirglikult töötab selle nimel, et tuua tervishoidu uut tehnoloogiat ja mõtteviisi.

Mentor
Olev Lumiste
Olev Lumiste

Olev Lumiste

Medvend ja nõustaja

Olev Lumiste pakub Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliinikus kombineeritud ARV- ja metadoonasendusravi opioidsõltlastele.

Mentor
Piret Hirv
Piret Hirv

Piret Hirv

Sotsiaalministeerium I E-tervis
Mentor
Julia ja Sergei
Julia ja Sergei

Julia ja Sergei

HIV-positiivsete abielupaar
Mentor
Eduard
Eduard

Eduard

HIV-positiivne
Moderaator
Paul Vahur
Paul Vahur

Paul Vahur

HIVdigital hackathon’i moderaator

Paul Vahur on spetsialiseerunud innovatsiooniürituste korraldamisele. Viimastel aastatel on ta Microsoft’ile läbi viinud hackathon’e mitmetes Euroopa riikides. Pauli soov on hackathon’i kui ühistöö vormi laiemalt tutvustada ja HIVdigital on suurepärane võimalus teha seda tervishoiu valdkonnas.

Korraldajad

HIVdigital tiim

Kitty

Kitty Kubo

Connected Health klaster

Kairi

Kairi Kontkar

GlaxoSmithKline Eesti

Võta meiega ühendust

  • *Nõutud väljad